Mine sisu juurde

Protsessor

Allikas: Vikipeedia
Intel 4004 oli esimene üldkasutuseks mõeldud mikroprotsessor
Mikroprotsessor Intel 80486DX2
Protsessori Intel Core 2 struktuuriskeem

Protsessor on elektroonikalülitus, milles toimuvaid aritmeetika- ja loogikatehteid juhitakse protsessorisse antavate masinakäskudega.[1] Protsessori põhilised struktuurielemendid on aritmeetika-loogikaüksus, juhtüksus ja register (mäluüksus).

Protsessorit tuntakse eelkõige funktsionaalüksusena arvuti kesktöötlusseadmes.

Esimesed protsessorid valmistati üksikosadest (transistoridest, takistitest) trükkplaadil. Kui 1960. aastail toimus üleminek integraallülitustele, koostati protsessor mitmest komponendist (nn kivist). Lülituse elementide mikrominiaturiseerimise käigus sai 1971. aastal võimalikuks paigutada protsessori kõik elemendid ühele räniplaadikesele – kiibile. Niisugust elektroonikakomponenti hakati nimetama mikroprotsessoriks. Kui edaspidises kasutuses kõneldakse lihtsalt protsessorist, siis mõeldakse alati mikroprotsessortehnika lülitust või komponenti.

Protsessorituumad

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Mitmetuumaline protsessor

Tänapäeva protsessorites on mitu protsessorituuma, kusjuures iga tuum on suuresti omaette andmetöötlusüksus.

Protsessorite liike

[muuda | muuda lähteteksti]

Suhteliselt lihtsad protsessorid on näiteks pesumasinates, piletiautomaatides, DVD-mängijates jm seadmetes paiknevate manussüsteemide mikrokontrollerid.

Käsustiku arhitektuuri (ülesehituse) alusel eristatakse järgmisi protsessoreid:

  • CISC-protsessor (Complex Instruction Set Computer) – mitmekülgse käsustikuga protsessor;
  • RISC-protsessor (Reduced Instruction Set Computer) – vähendatud käsustikuga protsessor;
  • ARM-protsessor (Advanced RISC Machines) – RISCi edasiarendus, laialdaselt kasutusel mobiilseadmetes.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]