Paul Simon

Paul Frederic Simon (sündinud 13. oktoobril 1941 Newarkis New Jersey osariigis) on USA muusik, laulja, laulukirjutaja ja näitleja.

Tema muusikukarjäär on kestnud üle 60 aasta. Ta saavutas tuntuse folkrokki viljelenud dueti Simon & Garfunkeli liikmena, mille ta moodustas 1956. aastal koos Art Garfunkeliga. Simon kirjutas peaaegu kõik dueti laulud, sealhulgas esikohasinglid "The Sound of Silence", "Mrs. Robinson" ja "Bridge over Troubled Water".

Pärast seda, kui Simon ja Garfunkel koostöö 1970. aastal oma populaarsuse tipul lõpetasid, alustas Simon edukat soolokarjääri. Järgmise viie aasta jooksul salvestas ta kolm albumit, mis pälvisid kriitikutelt kõrgeid hinnanguid ja mis kõik jõudsid USA plaadimüügiedetabelis Billboard 200 esiviisikusse. 1972. aastal ilmus tema teine sooloalbum, omanimeline "Paul Simon", millelt ilmusid singlitena sellised hittlood nagu "Mother and Child Reunion" ja "Me and Julio Down by the Schoolyard". 1975. aastal ilmunud album "Still Crazy After All These Years", millel tegi külalisesinejana kaasa ka Garfunkel, oli tema esimene esikohaalbum. Albumi kõige edukam singel oli "50 Ways to Leave Your Lover", mis jõudis USA singlite edetabelis Billboard Hot 100 esikohale. Pärast mõne aasta kestnud madalseisu andis Simon 1986. aastal välja Lõuna-Aafrika muusikast inspireeritud albumi "Graceland". See album on sageli valitud ajaloo parimate albumite sekka ning seda on maailmas müüdud umbes 16 miljoni eksemplari. Tuntumad laulud sellelt albumilt on "You Can Call Me Al", "The Boy in the Bubble" ja "Diamonds on the Soles of Her Shoes".

Simon on mänginud mitmes filmis, näiteks "Annie Hall" (1977) ja "One-Trick Pony" (1980), kus ta oli lisaks stsenarist, ja kirjutanud koos luuletaja Derek Walcottiga Broadway muusikali "The Capeman" (1998).

2016. aastal andis Simon välja oma kolmeteistkümnenda sooloalbumi "Stranger to Stranger", mis jõudis USA plaadimüügi edetabelis Billboard 200 kolmandale (kohe esimesel nädalal) ja Suurbritannia edetabelis esikohale. Tema seni viimane album "Seven Psalms" ilmus 2025. aastal.

Simon on pälvinud sooloesinejana või Simon & Garfunkeli liikmena kokku kuusteist Grammy auhinda^[1], sh kolm parima albumi auhinda albumite "Bridge over Troubled Water" (1970), "Still Crazy After All These Years" (1975) ja "Graceland" eest. 2002. aastal pälvis Simon Kennedy keskuse elutööauhinna. 2007. aastal sai temast esimene Gershwini auhinna laureaat.

Ta on võetud kahel korral Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks: esimest korda 1990. aastal Simon & Garfunkeli liikmena ja teist korda 2001. aastal sooloartistina. 2011. aastal valis ajakiri Rolling Stone Simoni kõigi aegade saja parima kitarristi hulka^[2] ja 2015. aastal kõigi aegade parimate laulukirjutajate seas kaheksandale kohale.^[3]

• "The Paul Simon Songbook" (1965)
• "Paul Simon" (1972)
• "There Goes Rhymin' Simon" (1973)
• "Still Crazy After All These Years" (1975)
• "One-Trick Pony" (1980)
• "Hearts and Bones" (1983)
• "Graceland" (1986)
• "The Rhythm of the Saints" (1990)
• "Songs from The Capeman" (1997)
• "You're the One" (2000)
• "Surprise" (2006)
• "So Beautiful or So What" (2011)
• "Stranger to Stranger" (2016)
• "In the Blue Light" (2018)
• "Seven Psalms" (2023)

• Paul Simoni koduleht