Mine sisu juurde

Alternatiivajalugu

Allikas: Vikipeedia
Maailm Robert Harrise 1964. aasta romaanis "Isamaa", kus Saksamaa võitis teise maailmasõja

Alternatiivajalugu on ajaloo kirjeldamine nii, et osa sellest erineb meie ajaloos tegelikult toimunust, osa aga jääb samaks. Alternatiivajaloost kirjutatakse nii ilu- kui ka aimekirjandust, alternatiivajalooline ilukirjandus on üks ulmekirjanduse žanre.

Alternatiivajaloolised teosed võivad läheneda vandenõuteooriatele, ajaloolisele revisionismile ja krüpto- ehk salaajaloole, mis väidavad, et tuntud sündmuste tagapõhi on teistsugune kui seda avalikult tunnistatakse. Minevikusündmuste tõlgendamine alternatiivajaloo või krüptoajaloona võib sõltuda lugeja seisukohast ajalooteaduse peavoolus domineeriva minevikukirjelduse suhtes.

Ka ajaloolise ilukirjanduse määratlemine alternatiivajaloona võib olla problemaatiline. Minevikus kirjeldatud sündmused võivad olla väheusutavad, kuid siiski mitte välistatud; vastuolu tänapäeva ajalooteaduse seisukohtadega võib tuleneda lünkadest autori ajalooteadmistes või ajalooteaduse hilisemast arengust; kunagine tulevikukirjeldus võib ühel hetkel saada alternatiivajalooks (nt Matthias Johann Eiseni "Tallinnas aastal 2000"). Samuti võib alternatiivajalugu ristuda ulme teiste alamžanridega, näiteks imeulme või teadusfantastikaga, kujutades meile tuttava ajaloo teisenemist maagia või varajaste leiutiste mõjul.

Eesti keeles ilmunud alternatiivajaloolisi teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]

Aimekirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Robert Cowley "Läinuks ajalugu teisiti" (tõlkinud Toomas Taul) Tallinn: Varrak, 2003
  • Robert Cowley "Läinuks ajalugu teisiti" 2. osa (tõlkinud Toomas Taul) Tallinn: Varrak, 2007

Ilukirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]